Ike unistuste päev

Vabatahtlikud

projektijuht Kati Siilbek, Teele Kants, Moonika Teas.

Continue Ike unistuste päev

Ike päev täis ülikiireid autosid ja lennukeid

Kui Ike oli 3-aastane, suunati ta perearsti poolt kõrge vererõhu ja kahinate tõttu kardioloogi juurde, kus selgus, et poisil on aordi kitsenemine. Ike ema Keiti sõnul tuli välja, et tegelikult oli lapsel haigus juba kaasasündinud. Arstide imestuseks oli Ike arenenud aga täiesti normaalselt ning varem mingeid märke võimalikust probleemist ei esinenud. Lapse keha oli tekitanud uue jämedama veresoone, et veri saaks normaalsemalt liikuda.

Ema Keiti sõnul said nad Ikega operatsioonile ruttu ning see tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis. „Loomulikult on igale lapsevanemale õudne näha oma last igasuguste torude, aparaatide ja muu sellise küljes. Ootamine oli väga raske,” räägib ema läbielamistest ning lisab: „Siiani on tänutundega meeles see, kui vastutulelikult Tartu Ülikooli Kliinikumis lastele läheneti. Vanematel lubati lapse juures olla kuni narkoosi mõjumiseni, mis tähendas seda, et lapse jaoks viimane ja esimene inimene, keda ta nägi, oli tema enda vanem. Mina ei suutnud Iket operatsioonituppa saata, issi oli meil selles osas vapram.”

Operatsioonist paranemine võttis muidugi aega. Kõiksugu rohtude manustamine oli keeruline, sest siirupit ja tablette süües hakkas laps oksele ning kanüülid kiskus ära. Ike ei tohtinud vähemalt kuu aega rippuda, venitada või batuudil hüpata ‒ kolmeaastasele rüblikule on see üsna suur väljakutse. Kuidagi saadi aga hakkama ning seejuures olid suureks abiks teised emad ja lapsed, kes olid samuti haiglas erinevate muredega.

„Oleme käinud iga-aastases kontrollis Tallinna Lastehaiglas dr Jalase juures ning üsna tõenäoliselt vajab Ike teismeeas uuesti operatsiooni,” räägib ema Keiti. „Ike mäletab väga hästi kõiki neid süste ja muid valusid, kuid õnneks ei ole ta muutunud arstide osas tõrksaks. Loomulikult emana ma tahaks kogu tema valu ära võtta ja sooviks, et seda kunagi enam ei tuleks,” lisab Keiti. Aktiivsed tegevused nagu jõusaal, jalgpall või judo on Ikele keelatud, kuid aeg-ajalt tuleb aktiivsele ja hakkamist täis poisile selgitada, miks seda teha ei saa. Pere hoiab aga positiivset meelt ja keskendub nendele asjadele, mida Ike teha saab, näiteks käib poiss kolm korda nädalas ujumas ja see meeldib talle väga.

Ike ema Keiti on arstidele väga tänulik. „Soovin tänada kõiki meie arste: perearsti Vanda Kristjanit, kes üldse märkas, et Ikel on probleem, ja lastehaigla kardioloogi dr Tiiu Jalast, kes iga-aastaselt Iket jälgib ning nii rahulikult ja hästi oskab kõike selgitada. Veel tänaks Tartu Ülikooli kliinikumis dr Silvia Virrot, kes on äärmiselt lastesõbralik arst, ning operatsiooni teinud arsti, kelle nime küll kahjuks ei mäleta. Ükskõik, kus oleme käinud, Tallinnas või Tartus, kogu personal on olnud äärmiselt tore ja sõbralik. Näha on, et inimesed teevad oma tööd südamega.

Ühineme Minu Unistuste Päevas heade sõnadega ning täname dr Tiiu Jalast Tallinna Lastehaiglast, kes Ike Unistuste Päeva programmi nomineeris. See vapper poiss koos oma perega on kuhjaga välja teeninud ühe tõeliselt kosutava unistuste päeva, sest nii palju on koos üle elatud.

Esimene kohtumine Ikega ja saladuseloor

Esimene kohtumine armsa 8-aastase Ikega toimus ühel talveõhtul Zoomi vahendusel. Kiiresti sai selgeks, et Ike on poiss, kellel on mitmeid väga põnevaid mehiseid huvisid ‒ eelkõige suur kirg kiirete autode ja lennukite vastu. Samuti saime teada, et Ikele meeldivad mudellennukid. Muidugi nagu enamik lapsi, armastab Ike ka kõike veega seonduvat.

Otsustasime, et hoiame Ike unistuste päeva sündmusi saladuseloori all kogu pere ees viimase minutini. Isegi Ike ema vastas päev enne sündmust küsimusele, et kas sobib, et veel täpset infot päeva tegemiste kohta ei anna, et: „Sobib muidugi, endalgi väga põnev”. Vanematele sai vaid öeldud, et ööbimine tuleb spaas.

Porschede maailm ja üllatuste algus

Ike unistuste päeva hommikuks olime kokku leppinud perega, et nad tulevad kodust välja maja ette täpselt kell 9.50 ja siis selgub, mis hakkab juhtuma. Ootamas oli Ike esimene üllatus – Porsche auto, millega pärast esmast uudistamist sõideti Porsche Tallinna esindusse. Autodega tutvumise võimalust ning põnevust jagus sel hommikul nii Ikele, ta 10-aastasele vennale kui kogu perele pikaks ajaks, sest esinduses saadi lisaks autode uudistamisele ka nendega sõita. Lastele tehti Mustamäel korralikke tiire, nii et Ike ja ta venna silmades oli näha kogu selle aja siiras rõõm ja nägudel ehe naeratus. Väikese lisaboonusena sai Ike kaasa Porsche esinduselt kingikoti, kus sees oli mälestuseks nii mudelauto kui ka maiustamiseks magusat.

Ämari lennubaasi külastus

Pärast hommiku veetmist kiirete autode maailmas sai Ike ja ta pere teada, et järgmine sihtpunkt on Ämari lennubaas. Ees ootasid lennukid, demonstratsioonesinemised ja erinevate jõustruktuuride (PPA, Pääste ja Kaitseväe) masinad ning sõjatehnika. Selleks, et oleks energiat kõike uurida, avastada ja vaadata, sõi Ike oma perega esmalt Ämari lennubaasi jõudes sööklas lõunat – omamoodi kogemus ja tore mälestus kindlasti seegi. Veel enne seda aga tuli territooriumile pääsemiseks läbida korralik dokumentide kontroll ja teada saada, et Ämari lennubaasis jalgsi liikumisega just kuigi kaugele ei jõua, vähemasti mitte kiiresti. Erinevate punktide vahel liikumiseks tuli kasutada autot. Ka selgus, et kaugeltki mitte igal pool ei või Ämari lennubaasis pildistada – see oli küll Ike jaoks väikseim mure.

Lõuna söödud, algasid demonstratsioonesinemised. Näha sai helikopterist laskuvaid koeri, „tulistamist”, „pättide” kinni püüdmist ja palju muudki. Selgus, et helikopteri maandumisel ei kehti loogika, et esireast on parim vaade ‒ üsna tolmune oli see vaade ja tuul tahtis ka ära viia. Aitas vahepeal selja keeramine ja siis jälle piilumine. Pärast demonstratsioonesinemisi oli võimalik Ikel tutvuda sõjatehnikaga, paljude masinatega ning uudistada hävituslennukit. Avastamisrõõmu ja põnevust jagus tundideks kõigile. Ka Ämari lennubaasist saadeti Ike järgmisesse sihtkohta kingikotiga, kus leidus mitmeid matka joogitopse ja helkureid, lisaks termoskruus ja võtmehoidjad.

Päeva lõpp LaSpas

Ämari lennubaasist startimisel sai Ike teada järgmise sihtpunki ‒ LaSpa ehk Laulasmaa spaa. Laspa külastuse plaan rõõmustas Iket silmnähtavalt väga! Rõõmu varjutas korraks küll hirm, et pole ju ujumisasju kaasas, aga Ike ema võttis hirmu kohe maha, kinnitades, et need on kenasti olemas. Samuti tekitas elevust teadmine, et Laulasmaal ootab lisaks spaa külastusele veel peretuba, õhtusöök restoranis ja muidugi ka rikkalik hommikusöök.

LaSpa juurde saabudes oli Ike jõudnud autos teha väikese uinaku. Väga tark otsus kogumaks energiat vees hullamiseks ja õhtu nautimiseks. Veel enne aga ootas Iket selle päeva viimane üllatus – kingikott kahe mudellennukiga ja Apollo kinopiletite kinkekaardid. Ike kindel soov oli, et kõik kingikotid, mis päeva jooksul saadud, sh ka Minu Unistuste Päeva õhupallid, tuleksid hotelli tuppa kaasa. Vaja oli ju ka neid põhjalikumalt uurida, sest päeval lihtsalt ei olnud selleks aega.

Kui check in oli hotellis tehtud, jäi Ikele ja kogu ta armsale perele soovida vaid mõnusat nautimist ja puhkamist. Päike säras veel kõrgel taevas ja ees oli ootamas nii mõndagi toredat.

Vaata ka neid unistusi

Kirjuta meile, kui soovid kedagi nomineerida!

 

info@minuunistustepaev.ee