Loomade ja mängude keskel veedetud päev
Sellel ilusal jõuluootuse päeval sadas laia ja pehmet lund. Väike Aleksandra seisis oma kodu ees, püüdis lumehelbeid ja ootas põnevusega algavat päeva. Ta oli endaga kaasa võtnud armsa kaisulooma, kellega koos on ikka olnud mõnus seigelda ja uusi vahvaid paiku avastada. Algamas oli Aleksandra unistuste päev.
Teraapiline hommik loomadega
Valges lumesajus sõideti koos ema, vanaema ja kahe sõbraga talvisele taluõuele. Seal jalutasid külalistele vastu kitsed, haned, pärlkanad ning kalkunid. Kõik loomad-linnud olid hästi sõbralikud, lubasid ennast silitada ja pistsid pintslisse pakutud maiused. Aleksandrale meeldis neid koos perenaisega toita. Suureks sõbraks sai tüdruk musta kanaga, kes lubas ennast sülle võtta ja pildistada.
Avastamisrõõmu pakkusid küülikud, kes lausa nurusid pai. Nad nägid välja väga armsad ‒ pika koheva karvaga ja igaüks isevärvi kirju. Pealegi kirtsutasid nad toredasti oma väikest nina, kui lapsed neid toitsid.
Tõeliseks Aleksandra lemmikuks said tšintšiljad ja papagoid. Tšintšiljasid oli lihtsalt mõnus vaadata, aga neid võis ka sülle võtta ja toita. Värviliste papagoide häälekas koor pani ennast kuulama ja nad eputasid oma sulekleitidega. Loomadega suhtlemine meeldis nii Aleksandrale kui ka loomadele.
Õues oli väga ilus ilm ja ümberringi maaliline loodus. Aleksandra jalutas koos sõpradega lumisele lagendikule seda nautima, sabas imearmas hanekari ja kitsetalled. Vaatepilt oli muinasjutuline.
Mäng on väikese inimese töö
Pärast mõnusat lõunat ootas ees uus ja põnev võlumaa ‒ Zebra mängumaa, kus elas printsess, kellele meeldib lastega mängida.
Aleksandra tundis suurt rõõmu sealsest pallimerest. Ülimõnus oli liumäest pallimerre sukelduda ja üleni peitu pugeda. Vahepeal oli päevakangelane päriselt ka kadunud, aga printsess otsis ta kiirelt üles, sest uued mängud vajasid avastamist.
Mängumaal oli palju eksootilisi loomi ja ronimispuid. Aleksandra armastab ronimist ja puudel turnimine sobis talle hästi. Vahepeal rippusid kõik lapsed, pead alaspidi, juuksed lehvimas, justkui väikesed akrobaadid või siis nahkhiired.
Koos printsessiga joonistati, meisterdati ja valmistati õhupalliloomi. Ühtviisi tore oli nii õhupallimõõkadega mõõtu võtta kui ka roosade lilledega mängida. Meie päevakangelasse mahtusid mõlemad – nii printsess kui seikleja. Sama värvikas oli ka tüdruku unistuste päev.
