Kuidas sündis unistus?
Kohtusime Ron Eriku ja tema ema Marjanaga 2026. aasta mais Ülemiste keskuses, et välja selgitada, milline võiks olla Ron Eriku unistuste päev. Esialgu tundus, et tegemist on ühe täiesti tavalise koolipoisiga, kelle huvide hulka kuuluvad autod ja rallisõit. Jutu käigus selgus, et tema huvi autode ja mehaanika vastu on saanud alguse vanaisalt, kelle juures veedetud suved on olnud täis põnevaid tegemisi.
Vestluse käigus mainis ema muuhulgas, et Ron Erik jälgib vahel Flightradarit, sest nende kodu jääb lennukoridori alla. Sellest arenes edasi jutt lennundusest ning peagi selgus, et kuigi Ron Erik pole kunagi lennanud ja eelistab ise maapeale jääda, pakuvad talle suurt huvi just sõjalennukid ja nende ajalugu. Hiljem tunnistas Ron Erik isegi, et ei teadnud enne kohtumist, et tal nii palju erinevaid huvisid on.
Päev täis üllatusi
18. juuli algas pere jaoks varakult, sest ees ootas sõit Rakverest Ämari lennubaasi. Ron Eriku soov oli, et päev sisaldaks üllatusi, ning sellest õnnestus meil kinni pidada – ta ei teadnud päeva kavast peaaegu midagi.
Ämaris võtsid meid vastu staabiveebel Indrek Neerot ja teavitusspetsialist Siim Verner Teder. Juba sissejuhatuse ajal oli näha, kuidas Ron Eriku elevus kasvab. Päeva jooksul külastasime lennujuhtimistorni, tutvusime lennuvälja töökorraldusega ning nägime lähedalt erinevaid maapealseid masinaid.
Eriliseks elamuseks kujunes kohtumine lennuvälja päästemeeskonnaga. Ron Erik sai tutvuda moodsa päästeautoga Panther, proovida veekahureid ning sõita lennurajal koos rajameistriga. Kõik see pakkus hulgaliselt uusi teadmisi ja kogemusi.
Päeva üheks suurimaks kõrghetkeks kujunes kohtumine Portugali õhuväega. Ron Erik sai lähedalt näha F-16 hävitajat ja kuulda piloodi lugusid. Portugali õhuväe liikmed võtsid ta vastu erakordse soojusega ning kaasasid teda igati. Eriti liigutav oli hetk, kui piloot kinkis Ron Erikule missioonidel kaasas käinud rinnaembleemi.
Pärast lõunasööki sõduriköögis jätkus päev LaitseRallyParkis, kus täitus Ron Eriku ammune soov kogeda ralliauto kiirust kõrvalistmelt. Lisaks sai ta ise kardirooli istuda ja kardirajal mitmeid kiireid ringe teha.
Päeva lõpetas külastus Tallinna lennujuhtimistorni, kus Ott Arumeel tutvustas lennujuhtide tööd ning andis Ron Erikule võimaluse lennuliikluse jälgimisel aktiivselt kaasa lüüa.
Emotsioonid, mis jäävad meelde
Ron Eriku rõõm, üllatus ja siiras huvi saatsid kogu päeva. Ema Marjana tunnistas hiljem, et polnud ammu näinud oma poega nii õnneliku ja vaimustununa. Ka vabatahtlike jaoks oli tegemist erilise päevaga, sest kõigi koostööpartnerite pühendumus ületas ootusi.
Suur tänu Ämari lennubaasile, Portugali õhuväele, Lennuliiklusteeninduse AS-ile, LaitseRallyParkile ning fotograaf Rene Maajärvele, kes aitas selle päeva mälestused jäädvustada.
Õhtu võtsime kokku samas kohas, kus kunagi algas selle planeerimine. Kui hommikul oli kaasas ootusärevus, siis õhtuks oli selge, et tegelikkus ületas kõik ootused. Ron Eriku unistuste päev tõi kokku tema kaks suurt huvi – lennunduse ja mootorispordi – ning kinkis elamusi, mis jäävad meelde veel väga pikaks ajaks.
