Lustipidu Sipsiku seltsis
Ühel ilusal päikselisel pärastlõunal tuli lastekliinikusse külla Sipsik. Võttis kaasa oma meisterdamiskasti, hea muusika ja suurepärase tuju ning kutsus lapsed endaga mängima. Mõni laps läks nii elevile, et unustas külalist nähes sokid-sussid jalga panna.
Sipsiku rõõmsameelne olek ja hea energia tõmbasid kõiki kohe tantsuplatsile. Iga laps sai endale rahatähe, millel ta koos oma emaga võis tantsida. Iga järgmise tantsu juures volditi raha aina väiksemaks ning lõpuks sai sellel vaid seista, teineteist kõvasti kallistada ja muusikat kuulata.
Lapsed maalisid taldrikutele värvilise liivaga lilli, voltisid hõbepaberist kokku imeilusaid roose ning meisterdasid endale särava käevõru. Värve sai vabalt valida ja nii tuligi iga lapse looming tema oma nägu ja tegu.
Omamoodi olid ka kõik need keerukujud, keda Sipsik naerma ajas ja mängust välja püüdis puksida. Lõpetuseks mängisidki lapsed muusika saatel keerukujumängu, mis ei jätnud tõsiseks küll ühtegi külalist.
“Oled mõnus Sõber!
Nii tore on Sinuga rõõmu jagada.
Olgu iga päev Sul ikka põnev, mil vahvaid üllatusi võib taevast alla sadada.”
Sellise sõnumiga diplomi kinkis Sipsik igale perele ning lubas peatselt jälle kohtuda.
