Päev täis isetegemise lusti
Väike kollasekirju kass jookseb vilksti üle õue.
Peidab end ära, siis piilub, nurrub
ja poeb sooja põue.
Tahad, mängime midagi – tähti, taevast või kuud.
Ma hüppan põrandale ja näitan, kuidas kasvatada unistustepuud.
Puu all võib julgelt tantsida
ja unistustel lasta lennata,
justnagu liblikas, kes suvesooja külvamas.
Puu all võid sõpru kohata ja kui saad, siis neid rõõmsalt üllata.
Mis veel lahedam, väike tore trikk neile selgeks õpeta.
Usu õpid nendelt ise ka.
Kasta lihtsalt puud oma kastekannust, mille oled ise voolinud.
Olgu peal siis vikerkaarevärvid, koerapilt või sõbranägu.
Puu juures muutub suureks iga sinu armas tegu.
Just selliste sõnadega tervitasime Mariat unistuste päeva hommikul. Oma videotervituse oli teele pannud ka „Õhtu“ saate meeskond. Kohale jõudis päeva esimene üllataja, tüdruku lemmiktädi koos pojaga. Kallistasime külalised üle ja asusime teele.
Need kutsuvad lavalauad
Jõudsime Teatri kodusse. Juba kaugele paistsid kollased sabad ja vurrud. Vanemuise teatri kollased kassid olid ennast saali peitnud ja ootasid Mariat mängima. Koos sai hullatud ja piraatide teemaline teatritükkki valmis etendatud. Lavastaja Maria oli tasemel ja teenis pealtvaatajatelt tulise aplausi. Peale kummardust oligi vaja lahkuda, sest ees ootasid järgmised seiklused.
Aga ega lavalaudadelt lahkumine pole lihtne. Juba järgmine lava ootas esinejat ja Caroli show-tantsustuudio oli valmis pannud imeilusad kostüümid, et päeva peategelane saaks tunda end tõelise baleriinina. Esimene tants läbi proovitud ja teine tants juba liugleva põrnikana pealtvaatajatele – oh, milline imeline lend see tantsupõrandal oli!
Liuglemine ja tantsimine tegid põrnikal kõhu tühjaks. Karlova Sushist saime keha kinnitamiseks lemmik-sushit ja lõunasöögi tegi veel magusmaks Maria lemmik Nurri jäätis.
Koerad nii sportimas kui savisse vormitult
Nüüd ootas meid koerteklubi Säde, kus pakuti võimalust proovida agility`t. See on koera ja inimese meeskondlik teatejooks. Sai häid mõtteid ja soovi proovida seda spordiala ka koos oma koeraga.
Läksime edasi loominguliste tegevustega. Õhina õpituba oli valmis pannud savi, et panna tüdruku mõtted liikuma ja väikesed näpud voolima. Peagi hakkas savist vormuma koera kuju. Koera teema oli juba agility raames nii mõtetesse jäänud, et tuli talle vorm anda. Peale värvi pealekandmist meenutas skulptuur täpselt Maria karvast sõpra, kes kodus kannatamatult ootas. Oli vaja vaid natuke oodata, et savi kuivaks ja glasuur peale saaks.
Oh, milline loovust täis päev oli! Päeva lõpetuseks oli mõnus õhtusöök Shakespeare`i kohvikus.
Vaid paari päeva pärast sai Lodjakojas piilumas käia, kuidas Piret, Robert ja Jüri kaamera taga „Õhtu“ saadet teevad. Loomulikult sai oma lemmikutega ka patsu löödud ja telgitaguseid uuritud. Nüüd jääb veel vaid oodata, kunas saade eetrisse läheb.
