Millised on Downi sündroomiga lapsed ja inimesed?

Täna, 21. märtsil, tähistatakse ülemaailmset Downi sündroomi päeva. Millised on aga Downi sündroomiga lapsed ja inimesed? Kuidas nad maailma tajuvad? Mis neid rõõmustab ja hirmutab ning mida nad kõige enam kaasinimestelt vajavad? Nendele küsimustele aitasid vastuseid leida meie sõbrad Downi Sündroomi Ühingust.

Millised on Downi sündroomiga laste käitumuslikud eripärad? 

Downi sündroomiga inimesed on siirad, empaatilised, hoolivad ja vahetud. Nad tunnevad end turvaliselt harjumuspärastes olukordades ja tegevustes. Seetõttu on Downi sündroomiga inimestel teinekord raske kohaneda uute olukordadega. Raskusi võib tekkida eneseväljenduse, tunnete sõnastamise ning emotsioonide juhtimisega ootamatutes ja keerulistes situatsioonides. 

Mis rõõmustab ja mis hirmutab Downi sündroomiga lapsi?

Downi sündroomiga inimesed on üldiselt rõõmsameelsed ning neid saab lihtsate asjadega „ära võluda“ ja naerma ajada. Nad ei pea tähtsaks materiaalset küllust ega luksust, vaid enda ümber olevaid inimesi. Downi sündroomiga inimeste meeleolu mõjutab suuresti ümbritsevate inimeste käitumine ja suhtumine nendesse. Nad tunnevad samu tundeid ja tajuvad olukordi nagu kõik teisedki inimesed. Ärevust ja hirmu võib tekitada müra, pahatahtlik suhtumine, solvamine ja tõrjutus. 

Millega peab arvestama Downi sündroomiga laste suhtluses?

Liiga pealetükkiv, häälekas ja impulsiivne kõnetamine-pöördumine võib olla nende jaoks pisut häiriv.
Nad võivad vajada aega uue inimesega harjumisel ning temaga suhtlemise alustamisel. Downi sündroomiga inimesega vesteldes peab kasutama lühikesi ja lihtsaid lauseid, teinekord on vaja mõtteid korrata. Tuttavate inimestega on Downi sündroomiga inimesed tavaliselt avatud ja rõõmsameelsed. Nad on uudishimulikud ja neil puudub valehäbi. 

Millised on suurimad väljakutsed peredele, kus kasvab Downi sündroomiga laps?

Pered õpiva ja arenevad koos Downi sündroomiga lapsega. Kannatlikkus ja järjepidevus on olulisteks märksõnadeks. Downi sündroomiga laste iseseisev elu ei alga 18-aastaselt. Nad ei astu üksi mitte kunagi iseseisvasse ellu ja vajavad järelvalvet. Seetõttu on äärmiselt oluline neid järjekindlalt toetada, juhendada ja julgustada. 

Kuidas saavad teised inimesed toetada Downi sündroomiga lapsi?

Downi sündroomiga inimesed vajavad erinevaid võimalusi. Nad on võimelised õppima selgeks lihtsamaid töid. Vajadusel on tugiisikud nendele abiks. Parimaks toetuseks on sõbralikud, julgustavad ja toetavad kaasinimesed. 

Millist tuge vajavad pered ühiskonnalt?

Aktsepteerimist. Mõistmist ja arusaamist, et erivajadus ei ole kellegi valik. Kriitika, hinnangud ja hukkamõist mõjuvad nii Downi sündroomiga inimestele kui ka nende peredele väga rängalt. Eestis on veel pikk tee minna Downi sündroomiga inimeste kaasamises ühiskonda aga mõned sammud on juba tehtud.

Heategevusfond Minu Unistuste Päev on korraldanud mitmeid grupiüritusi Downi sündroomiga lastele alates 2017. aastast, kui algas meie sõprus Downi Sündroomi Ühinguga. Samuti oleme korraldanud personaalseid unistuste päevi.

Minu Unistuste Päev viib ellu raskelt ja krooniliselt haigete laste unistusi, et toetada laste ja vanemate vaimset tervist, mis on oluline osa raviprotsessi tervikust. Käesoleval aastal täitub Minu Unistuste Päeval 10. tegevusaasta.