Matvei on sõbralik, avatud ja vahetu noormees, kelle äge huumorimeel ja mõnus suhtlemisoskus loovad tema ümber kiiresti hea meeleolu. Tal on tserebraalparalüüs, kuid see on vaid üks osa tema elust. Matveid iseloomustavad uudishimu, mitmekülgsed huvid ja soov uusi asju proovida. Väga olulisel kohal on tema elus ka lähedased inimesed.
Tserebraalparalüüs on püsiv liikumis- ja kehahoiakuhäire, mis on põhjustatud varases arengujärgus tekkinud ajukahjustusest. See võib avalduda väga erinevalt ning tuua kaasa suuremaid või väiksemaid liikumispiiranguid. Seetõttu võivad paljud täiesti igapäevased tegevused, sh liikumine, koolis ja üritustel käimine, huvitegevustes osalemine või sõpradega kohtumine, vajada rohkem planeerimist ja tuge.
Matveiga kohtusime tema kodus, kus mõnusas ja vahetus perekeskkonnas hakkasime uurima, mis talle päriselt meeldib, mida ta tahaks proovida ja milliseid kogemusi võiks tema unistuste päev endas kanda.
Üsna kiiresti sai selgeks ka see, kui oluline on Matvei jaoks tema pere. Tal on toetavad vanemad ning toredad vennad ja õde, kes mängivad tema elus suurt rolli. Seetõttu sai ka pere Matvei unistuste päeva lahutamatuks osaks.
Ägedaid mõtteid kogunes lõpuks nii palju, et ühte päeva need lihtsalt ära ei mahtunud. Nii saigi Matvei unistuste päevast hoopis kahepäevane seiklus.
Kui šokolaadist saab kunst
Esimene päev algas eriti magusalt. Kuna Matvei on suur magusasõber, viis tee meid meie ammuse hea koostööpartneri ja toetaja Chocolala šokolaadimajja– paika, kus šokolaad ei ole lihtsalt maiustus, vaid võib olla ka tõeline kunstiteos.
Juba esimestest sammudest tervitasid meid lõhnad, mis võivad iga šokolaadisõbra pea mõnusalt sassi ajada. Meid võttis vastu Chocolala perenaine Kristi, kes tegi aastaid tagasi juristitööst suure kannapöörde ning lõi koos kaaslasega selle erilise šokolaadimaailma.
Alustuseks saime maitsta imelist kuuma šokolaadi, kuid ainult maitsmisega meie külaskäik loomulikult ei piirdunud. Matvei sai ise käed külge panna ja proovida päris šokolaaditrühvlite valmistamist. Ja kui juba meisterdamiseks läks, sai kaasa haaratud terve pere – isa, õde ja vend.
Kristi tutvustas erinevaid koostisosi ja täidiseid, näitas vorme ning õpetas samm-sammult, kuidas üks tõeliselt hea trühvel sünnib. Eriti tore oli näha Matvei elevust – see oli tegevus, mida ta sai päriselt ise teha, katsetada ja lõpuks oma kätetöö üle uhkust tunda.
Kristi juhendamisel valmisid trühvlid, mis nägid välja täiesti professionaalsed. Maitse oli meie hinnangul veel parem! Valmis maiustused said ka kaunistatud ning lõpuks pakitud kaunitesse karpidesse.
Seejärel suundusime šokolaadimuuseumisse, kus saime teada palju uut šokolaadi ja selle valmistamise kohta. Edasi viis tee päris kööki, kus meistrid igapäevaselt maiustusi valmistavad. Ka seal sai Matvei taas ise proovida – seekord valmisid tema käe all šokolaadipulgakommid.
Kui lõpuks šokolaadimajast väljusime, olid meil kaasas suured šokolaadivarud, veel suuremad emotsioonid ja tohutu tänutunne. Kõige rohkem jäi aga meelde soojus, millega Kristi meid vastu võttis. See, kuidas ta oma tööst rääkis, teadmisi jagas ja meid oma maailma kaasa võttis, muutis kogu kohtumise palju enamaks kui lihtsalt üheks tegevuseks unistuste päeva programmis. Ja see oli alles algus..
Põnevad seiklused stuudios
Šokolaadimaailmast saadud hea emotsiooniga liikusime edasi Orbital Vox stuudiosse, kus meid ootas Uku Toomet koos oma meeskonnaga.
Matvei veedab päris palju aega arvuti taga ning üheks tema põnevaks huviks on saanud multifilmitegelaste dubleerimine. Ta on seda omal käel proovinud ja katsetanud ning seetõttu oli tal suur soov näha, kuidas kogu protsess päris professionaalses stuudios välja näeb. Orbital Vox oli selle avastamiseks ideaalne paik. Matvei sai tutvuda stuudiotöö telgitagustega, näha professionaalset salvestustehnikat ning kuulda, kuidas erinevad Eesti tuntud inimesed on tegelastele oma hääle andnud. Uku ja tema meeskond näitasid, kuidas toimub salvestamine ning kui palju erinevaid nüansse tegelikult ühe tegelase elluäratamise taga peitub.Aga kõige olulisem oli see, et Matvei sai ka ise mikrofoni ette astuda. Selleks kasutati ühe kinno jõudva animafilmi treilerit ning üsna pea selgus, et dubleerimine ei jää ainult Matvei ülesandeks. Kaasa haarati kogu seltskond! Igaüks sai endale tegelase, ekraanilt jooksis tekst ning õigel hetkel tuli anda oma tegelasele hääl ja emotsioon. Naeru jagus, häälepaelad said korralikult proovile pandud ning lõpptulemus oli äge.
Veelgi väärtuslikum oli näha, kui palju inspiratsiooni Matvei sellest kogemusest sai. Võimalus proovida oma huviala professionaalses keskkonnas ning kohtuda inimestega, kes seda tööd iga päev teevad, andis talle indu dubleerimisega edasi tegeleda, õppida ja katsetada. Uku ja tema meeskond avasid Matveile päriselt oma töömaailma. Nad olid leidlikud, paindlikud ja siiralt huvitatud sellest, et Matvei saaks võimalikult palju ise kogeda. Mõnikord piisabki ühest sellisest kohtumisest, et juba olemasolev huvi saaks veelgi hoogu juurde.
Lõuna kõige lähedasematega
Pärast põnevat stuudiokogemust liikus Matvei koos oma õe ja vennaga edasi Pier 4/2 restorani, kus neid ootas mõnus lõunasöök. Seekord oli tegemist aga natuke enama kui lihtsalt hea toiduga. Matvei sai koos õe ja vennaga nautida päris iseseisvat restoranikogemust – ilma vanemateta, kes tavaliselt ehk soovitaksid, suunaksid või valikute tegemisel abiks oleksid. Kogu menüü oli noorte päralt. Sai koos arutada, valida just seda, mis endale kõige rohkem meeldis, ning miks mitte proovida ka midagi täiesti uut. Restorani pererahvas võttis noored vastu erakordselt soojalt ja südamlikult. Tähelepanelik teenindus, uued maitseelamused ja restorani hubane atmosfäär andsid kogu lõunasöögile mõnusalt piduliku hõngu.
Omaette aeg ja üks väga oluline õhtu
Pärast tegusat päeva ootas Matveid ees veel üks kogemus, mida ta oli väga soovinud – päris oma hotellikogemus ilma vanemateta. Matvei on küll koos perega varem majutusasutustes viibinud, kuid seekord oli kõik teisiti. Üheks tema suureks sooviks oli veeta rohkem aega oma vanema vennaga, kelle igapäevane elutempo on kiire ning kellega koos olemiseks ei ole viimasel ajal kuigi palju võimalusi tekkinud. Novotel kinkis noortele võimaluse võtta korraks aeg maha ja lihtsalt koos olla.
Ilus hotell, mõnusad toad, kaunid vaated ja terrass, kus sai puhata, muutsid esimese iseseisva hotellis viibimise tõeliselt eriliseks. Sai ise oma aega planeerida, hotellimõnusid nautida ning kogeda seda mõnusat tunnet, kui kuskile ei ole vaja kiirustada.
Kuid selle päeva üks tähenduslikumaid hetki ootas alles õhtul. Hotellis sai kokku kogu pere, et istuda ühise õhtusöögilaua taha. Midagi esmapilgul nii lihtsat ja igapäevast, kuid Matvei pere jaoks väga olulist: võimalust kogu perega rahulikult koos õhtust süüa ei olnud neil juba väga pikka aega olnud. Esimene päev oli lõppenud, kuid Matvei seiklus veel mitte.
Väike Lapimaa Eestis
Järgmisel hommikul sõitsime terve perega Small Lapland huskyde ja malamuutide kasvandusse, kus meid võttis vastu perenaine Sirli koos oma kaaslasega. Nad avasid meile ukse täiesti erilisse maailma, kus peategelasteks olid võimsad, kaunid ja uskumatult südamlikud koerad.
Huskyd ja malamuudid on koerad, kellest õhkub korraga jõudu, väärikust ja tohutut elurõõmu. Huskyd on uudishimulikud, energilised ja suhtlemisaltid ning nende karakteris jagub üksjagu kelmikust. Malamuudid võluvad oma võimsa oleku, sõbralikkuse ja lähedusega. Ja kui selline seltskond otsustab, et sina oled täna nende uus sõber, siis väga palju sõnaõigust sulle enam ei jää! Seda sai omal nahal tunda ka Matvei.
Matvei on suur loomade ja eriti koerte sõber, kuid nii vahetut kohtumist sedavõrd paljude suurte koertega ei olnud ta varem kogenud. Malamuudid piirasid ta üsna kiiresti sisse ning kõik tahtsid lähemale tulla, nuusutada, tähelepanu saada ja Matveiga omal moel tutvust teha.
Sama erilised kui koerad ise olid lood, mida Sirli ja tema kaaslane meile neist rääkisid. Igal koeral oli oma iseloom ja oma lugu ning pererahva jutust oli tunda tohutut hoolimist, pühendumist ja armastust oma loomade vastu. Kõige selle keskel oli aega ka lihtsalt olla. Meile pakuti teed ja suupisteid, istusime koos, rääkisime juttu ning jagasime muljeid.
Small Lapland oli tõeliselt maagiline paik, kus said kokku loodus, koerad, hoolimine ja midagi sellist, mida on raske sõnadesse panna, kuid mida on väga lihtne tunda.
Kaks päeva, palju mälestusi
Ja nii hakkaski Matvei kahepäevane unistuste seiklus lõpule jõudma. Pärast kõiki uusi maitseid, ise valmistatud šokolaadi, stuudiomaailma avastamist, restorani- ja hotellikogemust, vennaga veedetud aega ning neljajalgsete sõpradega kohtumist jõudis pere tagasi koju.
Matvei unistuste päeva planeerides saime taas kinnitust sellele, et unistused ei pea alati tähendama midagi suurt või kauget. Vahel on kõige olulisem võimalus proovida midagi, mille vastu oled ammu huvi tundnud. Teha midagi päriselt ise. Olla natuke iseseisvam. Kohtuda inimestega, kes oma tegemistega inspireerivad. Veeta aega oma venna, õe ja perega. Ja muidugi saada korraga tuttavaks terve hulga huskyde ja malamuutidega.
Suur aitäh kõigile, kes avasid Matveile oma uksed, jagasid temaga oma aega, teadmisi ja südamesoojust ning aitasid muuta tema soovid päris kogemusteks. Just teie hoolivusest ja soovist kaasa tulla sünnivadki need hetked, mida kanname endaga veel kaua pärast seda, kui unistuste päev ise on lõppenud.