Esmakohtumine ja unistuse avastamine
Mia Mirteliga toimus esmakohtumine ühel maikuu õhtupoolikul. Kohtumise eesmärk oli saada omavahel tuttavaks ning muidugi selgitada välja, millised on need asjad, mis Miat kõnetavad, millest ta unistab ja mis paneb tema silmad särama.
Hetkega oli selge, et Mia Mirteli unistuste päeva põhiteema valimine ei saa olema keeruline. Teda vaimustab kõik Jaapaniga seonduv – keel, kultuur ja riik ise. Ehkki Mia suurim unistus on külastada Jaapanit, ei saanud me teda seekord küll Jaapanisse lennutada. Otsustasime aga, et püüame tuua Jaapani tema unistuste päeva nii palju kui võimalik.
Päeva algus – ilmataadi väike üllatus
Mia Mirteli unistuste päev algas väikese värskendava vihmasabinaga. Tundus, et ilmataadiga sel korral koostöö kõige parem ei ole, kuid see oli vaid väike krutski, mille ta meile tegi. Juba sündmuse ametlikul algusajal kell 10.00, mil astusime sisse oma esimesse peatuspaika – Jaapani Suursaatkonda Eestis –, oli sadu lõppenud. Edasi näitas ilm vahelduva eduga ka päikest ning ehkki taevas oli aeg-ajalt pilvine ja hall, oli Mia tuju silmanähtavalt päikeseline ja rõõmus.
Eriline vastuvõtt Jaapani Suursaatkonnas
Jaapani Suursaatkonna külastamine oli omaette kogemus ja elamus. Mia võttis vastu Jaapani kultuuridiplomaat hr Ikeda koos mitme Jaapani Suursaatkonna töötajaga. Vastuvõtt oli väga soe ning aeg saatkonnas möödus lausa lennates. Tuleb tunnistada, et Mia asjalikkus, julgus, jaapani keele oskus ning siiras huvi Jaapani kultuuri vastu hämmastasid ja rõõmustasid kindlasti nii saatkonna töötajaid kui ka meid, vabatahtlikke. On lausa imetlusväärne, kuidas üks 12-aastane laps on suutnud vaid aastaga iseseisvalt Duolingos jaapani keelt õppides selle nii hästi omandada ning kui põhjalikud on tema teadmised Jaapani kohta. Mia rõõmuks sai ta saatkonnast kaasa ka kingitusi ning hulgaliselt jaapani- ja ingliskeelseid ajakirju, mida hiljem uurida ja lugeda. Lahkusime saatkonnast rõõmsalt, Mial sära silmis, valmis järgmisteks tegevusteks ja külastusteks.
Jaapani kultuur saab veelgi lähedasemaks
Edasi viis tee meid MTÜ-sse Jaapani Kultuuri Koda. Juba ruumi sisenedes tundsime, et meid oli oodatud – ühele lauale olid valmis seatud teetassid, teisele kalligraafiavahendid ning kolmandale erinevad ajakirjad ja joonistamisvahendid. Miat võeti vastu lahkelt, sõbralikult ja soojalt. Kohal oli muu hulgas ka päris jaapanlane, kes on Eestis juba pikemat aega elanud, samuti inimesed, kes on õppinud ülikoolis jaapani keelt ja kultuuri või elanud ise Jaapanis. Mia jaoks oli väga tähenduslik ja eriline, et nii Jaapani Suursaatkonnas kui ka Jaapani Kultuuri Kojas sai ta vestelda päris jaapanlastega nende emakeeles. Samuti meeldisid talle väga erinevad tegevused, eriti kalligraafia proovimine esimest korda elus. Kohtumise tulemusena selgus, et pärast aastast iseseisvat jaapani keele õppimist ei ole Mia enam kindlasti algaja tasemel. Üheskoos lepiti kokku, et suure tõenäosusega hakkab ta tulevikus oma keeleoskust arendama just MTÜ Jaapani Kultuuri Koja jaapani keele kursustel.
Maitsev lõunapaus Om house’is
Pärast nii palju erinevaid emotsioone ja tegevusi suundusime lõunatama Om house’i. Ka seal tundsime, et oleme väga oodatud. Mõnusas miljöös suure laua taga sai aetud toredaid jutte ja visatud nalja. Söökide saabudes jäi meil üle vaid imestada, kui suured portsjonid ja kui maitsvad road meid ees ootasid. Kõhud head-paremat täis ja akud laetud, asusime teele järgmise elamuse poole.
Taiko trummide rütmis
Rotermanni kvartalis viis tee meid vaid ühe tänava võrra edasi ning juba olimegi kohal oma järgmises peatuspaigas – Tao Keskuses. Seal hakkas Miale Taiko trumme õpetama ei keegi muu kui Hele-Riin Uib.
Taiko trummide nägemine viis Mia hetkega elevile ning pani tema silmad veelgi enam särama. Hele-Riin leidis Miaga kiiresti suurepärase kontakti ning nende koos musitseerimist oli tõeline rõõm vaadata. Ka täiesti võhikule oli selge, et Mia rütmitunnetus on erakordselt hea ning Taiko trummid on justkui loodud talle. Kindlasti aitas sellele kaasa ka asjaolu, et Mia on juba aasta aega õppinud trummimängu, küll mitte Taiko trummidel. Hele-Riin innustas teda kindlasti trummimänguga edasi tegelema, sest annet selleks on tal kuhjaga.
Päeva viimased avastused muuseumis
Päeva viimane sihtpunkt enne rahulikku spa-õhtut oli Maarjamäel asuv Eesti Ajaloomuuseum ja Filmimuuseum. Pikk päev oli teinud oma töö ning väike väsimus oli Mia sisse juba pugenud. Sellest hoolimata uudistas ta muuseumi väljapanekuid suure huviga ning proovis giidi juhendamisel erinevaid vahvaid tegevusi. Eriti lõbusaks osutus Filmimuuseumis oma väikese filmilõigu tegemine, mille tulemus saadeti hiljem talle ka e-postiga mälestuseks. Mia ja tema pere jõudsid ühisele järeldusele, et tegemist on kohaga, kuhu tasub kindlasti tulevikus tagasi tulla ning kõike värske pilguga uuesti avastada.
Päeva lõpetuseks puhkus ja spaamõnud
Mia unistuste päev lõppes LaSpa hotellis Laulasmaal, kus jätsime tema ja tema armsa perega pärast pikka ning tegusat päeva hüvasti. Ees ootasid õhtusöök restoranis, spaakülastus ja mõnus olemine peretoas. Oli aeg päev üheskoos meelde tuletada, kogetud elamustele tagasi vaadata ning lihtsalt puhata ja spaamõnusid nautida.
