Täpik
Kliinikusse saabus Täpik, tuues endaga kaasa mängu, avastamist ja palju rõõmu.
Koos lennutati rõngaid Täpikese käe otsa – keskendumist, elevust ja võidurõõme iga tabamuse järel. Iga ring oli omaette seiklus ja iga õnnestumine tõi kaasa elevuse.
Smurf saatis Täpikesega kaasa vahva raamatu, kus sai nuputada, värvida ja mängida – rahulik hetk loovuseks ja mõtlemiseks. Teine aga arvas, et pallid ja yo-yo’d pakuvad mõnusamat näputööd, liikumisrõõmu ja väikeseid harjutamishetki. Lisaks ootasid värvilises kotis head Uno kaardid, mis haarasid terve pere kaasa.
Täpikese seikluste käigus otsiti ka kõige rõõmsamaid täppe – neid, mis panevad silmad särama ja südame kergemaks. Ja neid säravaid silmi oli tõesti kaks igal lapsel. Kõige selle keskel oli aga üks asi, millest puudust ei tulnud – naer, mida oli kõhus nii palju, et see tundus lausa nakkav. Ja see nakkus meeldib kõigile.
Minni Hiir
Ühel ilusal talvisel päeval saabus särav Minni Hiir Tartu Ülikooli Lastekliinikumi lasteosakonda, et teha lastele ja noortele tõeline üllatus. Ta võttis kotiga kaasa palju rõõmuhelbeid ja tahtis neid kõikidele lastele jagada.
Siin on pilt ühest imearmsast Elisest, kes mängis kaisukatega ega teadnud veel, et tema selja taga on rõõmutoov Minni Hiir. Kui Elis pööras ja Minni Hiirt nägi, olid tema silmad üllatusest suured! Koos näidati rõõmuhelbeid ka kaisukatele ning iga kaisukas sai endale oma armsa rõõmuhelbe.
Milline rõõmu, sära ja armastust täis päev!
Otse Kuult saabus Tartu Ülikooli Lastekliinikumi lasteosakonda Kosmonaut, kes tekitas elevust nii laste kui ka õdede seas. Kosmonaut oli tõeliselt vahva tegelane. Lapsed said esitada erinevaid küsimusi, näiteks: „Kuidas elu Kuul on?“ ja „Kas Kuul hingata ka saab?“
Üks imearmas tüdruk ütles lausa: „Minu unistus on samuti saada kosmonaudiks!“ See pakkus nii palju rõõmu.
Iga laps sai koos Kosmonaudiga meisterdada endale isikliku kosmoselennuki – ikka selleks, et kõik unistused koos lennukiga lendu lasta ja neil täituda lasta!
Ükssarvik Säde
Ükssarvik Säde külastas TÜK Lastekliinikut. Üks vapper tüdruk, kes oli just operatsioonilt tulnud, kohtus kohe Sädega ning koos mängisime õhus peitusemängu. Kohtumine tõi silmadesse sära ja tuju läks hetkega rõõmsamaks. Säde mullitas kõigi rõõmuks, tuues ruumi rohkem elevust ja aidates luua kergema ning mängulisema õhkkonna.
Lapsed said valida endale kotikese, mille täitsime värviliste väikeste kingitustega. Üks pisike tüdruk pani kotil olevale tegelasele nimeks Maasikas, kleepekale Vaarikas ning Säde sai endale perekonnanimeks Mustikas. Need väikesed nimed ja lood muutsid hetke isiklikuks ja aitasid luua kontakti.
Mängisime Uno Flip kaarte, Jengat ning tegime koos tegevusraamatut. Koos mängimine andis lastele võimaluse olla lihtsalt lapsed – mängida, naeratada, keskenduda millelegi muule ja olla hetkes.
Sellised kohtumised toovad haiglapäeva rohkem värvi, liikumist ja vaheldust ning loovad hetki, mis aitavad taastumisele kaasa ka vaimselt.
