“Unistuste päev oli Rasmuse moodi rohkemgi kui Rasmus ise on” just nii kirjeldas toimunut poisi õde unistuste päevalt koju sõites, aga kuidas see kõik algas… Esimest korda Rasmuse kodu uksest sisse astudes pistis poiss meile üsna kiiresti pihku Lego city mehikesed, võtmehoidjad, taskunoad jpm, sest poiss on suur kollektsioneerija ja lisaks sadadele nipsasjakestele märkasime koheselt ka sära tema silmis, kui ta neid meile tutvustas. Tasapisi hakkasid ilmnema tema unistused, ka need kõige salajasemad ja meie… püüdsime need unistused kinni!
Unistuste Päeva eelpäev
Rasmuse esimene unistus oli koos emaga puhata. Nii soe ja südamlik soov, aga kuidas sa puhkad, kui raviprotsess on pooleli ja iga päeval tuleb käia TÜ Kliinikumis. Unistuste haldjad panid pead tööle ja välja mõtlesid – Rasmuse puhkus koos emaga algas hotellis Dorpat ning Bolt sõidutas poissi turvaliselt hotellist ja kliinikumi ning vastupidi. Lisaks jalutuskäikudele Emajõe kaldal õnnestus Apollo abil täita Rasmuse ammune unistus – kinno minna. Kinojanu oli nii suur, et ei olnud liiast vaadata kaht filmi samal päeval 🙂 Üllatusi peab elus olema ja Rasmuse üllatus oli suur, kui unistuste päevale eelneval õhtul astusid hotellituppa isa ja väikevend ning üheskoos mindi hotelli restorani õhtusöögile.
Adrenaliinirohke Unistuste Päeva algus
Jõudiski kätte see kõige, kõige olulisem päev – Rasmuse unistuste päev. Hommikul vuras hotelli ette eriti uhke Audi A8, sest just Audid on poisi lemmikud. Meie esimesest kohtumisest oli selge, et Rasmus on tõeline boss ja võiks vabalt olla Eesti president seetõttu pidi auto samuti vastama tema olekule ja ootustele.
Meid ootas Lange Motokeskus, kus oh imet – kardirajal väljas ei sõitnud mitte kartauto vaid pesuehtne ralliauto. Oma klassi eesti meister Markus Tammoja oli rajal juba soojendust tegemas ja lisaks veel olid üllatusena Rasmust ootamas tema vanemad vennad ja õde. Kui Rasmus teatas, et juttu on liiga palju ja juba võiks tegutseda saime aru, et nüüd tuleb need hobused välja lasta. Nii suundutigi rajale – Rasmus kaardilugejana, kelle tellimus oli seekord ikka korralikult auto külg ette lasta. Sõidu lõppedes oli kõigil suur naeratus näol. Ennekõike Rasmusel, sest see kogemus oli tõesti erakordne ja teiseks emal, kellel oli hea meel, et see sõit läbi sai 🙂
Taskunugade kollektsiooni täiendus
Järgmine unistus viis meid huvitavasse paika – kohta, kus ükski töö pole liiga suur või liiga väike. Rasmuse taskunugade kollektsioon vajas üht erilist nuga, mida ei ole mitte kellelgi teisel. See tähendas seda, et selline nuga tuli ise kujundada ja hiljem ka graveerida. Rasmus on põhjalik ja ta mõtles väga hoolikalt, missugune taskunuga hakkab olema tema kollektsiooni eredaim pärl, aga Taneli juhendamisel valmis see sai ja lõvi, mis seda nuga nüüd aegade lõpuni kaunistab, on Rasmusele vägagi iseloomulik.
Lõunasöök ja “juhuslik kohtumine” Mikk Saarega
Lõunasöögiks võtsime suuna KFC-sse, sest varasemalt söökidest rääkides läksid Rasmuse silmad suureks just kanaribasid mainides. Meie laudades valitses vaikus, sest toit oli nii maitsev ja polnud mahti iitsatadagi, kuniks vaikuse katkestas ootamatu külaline – Mikk Saar. Nähes kõrvallauas ämbrit kanaribadega läks Mikk julgelt küsima, kuidas need maitsevad ja kas võiks Rasmuse juurest ühte proovida. Rasmuse silmad olid niiiiiiii suured ja üllatust täis – kuidas ometi see nüüd siis juhtus, et tema lemmik Mikk saatest “Su nägu kõlab tuttavalt” ootamatult samas lauas istub ja tema toitu sööb… Aga unistuste haldjad ju teadsid seda :). Kutsusime Miku endaga kaasa ja suundusime järgmistele seiklustele.
Puutöö Meeste Kojas
Lisaks kõigele muule armastab Rasmus puutööd ja nii me läksimegi puutöökotta nimega Meeste Koda Tartu Kuur, kus meid ootas kuldsete kätega Kaarel. Rasmus otsustas, et valmistab koos Mikk Saarega saarepuust serveerimisalused. Kaareli juhendamisel sai tutvutud jaapani saega ja uute tehnoloogiatega. Nalja sai palju ja kuigi Mikk tunnistas, et puutöö on keeruline, kuid samas ka väga rahustav, jääb ta tulevikus pigem siiski laulja ja näitleja ameti peale. Lõpuks valmiski kaks imeilusat serveerimisalust, mis kindlasti järgmistel perekondlikel koosistumistel kasutust leiavad.
Shopping KRABAs
Jätsime Mikuga hüvasti ning olimegi äkitselt Rasmuse lemmik poe “KRABA” ukse taga. Ei mitte unistuste haldjad ei läinud shoppama vaid Rasmus on see, kes armastab shopata ja andsime talle ülesande: “Kraba nüüd, mida süda ihaldab!” 🙂Tänu Kraba omanike lahkusele tundis Rasmus ennast seal poes erakordselt hästi! Valik oli suur ja lai ning korvid täitusid meelepäraste toodetega, aga Rasmuse põhjalikkus ja imetlusväärne tasakaalukus viis meid selleni, et kinkekaarte jäi kasutada veel teistekski kordadeks.
Rasmuse näitus Kett Galeriis
Meie juba teame, et Unistuste haldjate eest ei jää miski saladuseks… Rasmus ei rääkinud meile, et talle meeldib joonistada ja lisaks lihtsalt meeldimisele, tal tuleb see ka väga hästi välja, aga seda on märganud inimesed tema ümber. Kui jõudsime Aparaaditehase juurde, astusime sisse Kett galeriisse, kus Rasmus pidi avama oma esimese kunstinäituse. Talis Taim oli Rasmuse piltide tarbeks kujundanud ja teostanud sellise näituse, et kõigil olid emotsioonid laes. “Mul ei ole külm, aga mul on külmavärinad!” sõnas noor kunstnik korduvalt. Erinevaid emotsiooni puhanguid kogesid kõik galeriis viibijad… Neid minuteid pole võimalik kirjeldada.
Õhtusöök restoranis “Kolm Tilli” ja üllatus lähedastele
Süda emotsioonidest tulvil jalutasime ümber nurga, et panna punkt imelisele päevale, kosutava õhtusöögiga restoranis “Kolm Tilli”. Sel päeval oli Rasmusele olnud palju üllatusi, aga olime jõudnud hetkeni, mil hingelt soe andja-tüüpi poiss sai üllatada ise oma armast perekonda, sest esimesest kohtumisest peale saime aru, et üks tema unistustest on teha oma kallitele inimestele kingitusi. Kuna Rasmuse õel oli järgmisel päeval sünnipäev sai Rasmus teda üllatada imeilusa lillekimbu ja kingitusega. Kingipaberi seest tuli välja väga eriline pusa, kus oli peal pilt, mille kunagi Rasmus oma õele oli joonistanud. Black Giraffe Brand abiga said ka teised pereliikmed ning tema ise kingituseks t-särgid, ikka Rasmuse joonistatud piltidega.
Päkapiku üllatus päeva lõpetuseks
Kui aeg oli hakata päeva kokku võtma ja kodu poole liikuma avasime auto pagasniku ja saime aru, et sel aastal on päkapikud liikvel juba enne detsembrit, sest meile avanes vaatepilt, mis pani kogu pere õhku ahmima – seal olid erinevad Rasmuse lemmikmaiused Eugestalt. Snäkkide ja maiustuste alt paistis lego, mis aitab mööda saata nii mõnegi pimeda talveõhtu ning Dermosili kinkekott. Rasmuse unistuste päev oli jõudmas lõpule. Naeru, meenutusi päevast, südamlikke väljaütlemisi jagus koduni välja. Jagub veel pikaks ajaks.
