Meie esimene kohtumine algas märtsikuises Tallinna Lastehaigla palatis. Mõtteid, mis oleks tore teha, oli mitmeid. Aron, oma uudishimuliku ja hakkaja loomuga, jagas mõtteid. Hoolimata oma vanusest on ta osav kokk ja arvutis toimetades tegija. Saime põnevaid mõtteid, mida suure hooga käima lükkasime. Kuid elul olid omad plaanid ja nii tuli mõneks ajaks hoog maha võtta, et nüüd, kuumal suvel, veel ägedamalt Aroni päev üllatustega täita. Terve päev oli sellel korral Aronile üllatuseks!
Merereis ja kohtumine iidoliga
Meie päev algas Noblessneri sadamas, kus ootas meid kiirkaater “Maarja”. Aron oli Tallinna siluetti varasemalt ainult suurelt Soome laevalt näinud, vaatasime siis sellel korral lähemalt. Võtsime tuurid üles, kaatri taga lained vahutama ja kihutasime merele. Üllatusena olime merele kaasa kutsunud laulja sämi. Aroni silmad lõid särama, sest seda üllatust ei osanud ta küll oodata. Säm andis kohe soojenduseks enda särgi kingituseks meie unistajale. Tundus, et poisid said jutusoonele ja olulisemad katsumused ning võidud elus said jagatud. Rääkisime sämi viimase hiti „parasiit“ saamisloost, muusikast ja Sämi teismeea väljakutsetest. Väga loodame, et tema lugu on heaks inspiratsiooniks meie unistajale. Vahepeal tegime pausi Pirital ja maiustasime Kookeri minipannukatega, kes siis ei armastaks neid! Pärast merereisi arvas Aron, et nüüd oleks tal endal paati vaja! Väga hea, et leidsime uue unistuse, mille poole püüelda. Aitäh sulle, Säm, et tulid nii kiirel ajal meiega merereisile!
Loopisime munakoori ja lõime kunsti
Edasi seadsime sammud Kopli FOORi, kus Margus meid juba ootas, et teha sissejuhatus meie järgmiseks väljakutseks ja meid inspireerida. Ülesandeks oli teha ise üks äge kunstiteos koju seinale. Millisele seinale pilt kõige paremini sobib, alles selgub, aga värvide järgi sai maali taustaks valitud beež toon, mis sobitub nende koduga kõige paremini. Ja sealt edasi sai beežile ainult särtsu lisada — munakoortesse süstitud värvide loopimisega lõuendile või siis pintsliga lihtsalt lõuendi kohal vehkides. Tegelikult oli kõigel väga täpne stiil ja viis, aga kõrvalt vaadates tundus tegemine üsna abstraktne. Omaette väljakutset pakkus kindlasti õigete värvide valimine ja kokku sobitamine, aga pere sai sellega hästi hakkama ning Aroni sõna jäi viimaseks kinnituseks alati. Vähem tähtis ei ole ka see, et lõpus lisasime lõuendile hõbedast sädelust – tuli ideaalne pilt nende koju!
Parim toit on isetehtud
Kõhud tühjad, suundusime Maakri kvartalis äsjaavatud O2 restorani, kus meid ootas juba 2024. aasta kokk Jevgeni. Ülimalt tore vastuvõtt, kus poisid suundusid kohe kööki, et valmistada meile alustuseks üks superhea tomati-mozarella salat päikesekuivatatud tomatipestoga, mis nägi nii ilus ja värviline välja, maitses veel paremini! Jah, täpselt nii ägedalt me siis alustasimegi. Aron sai ise toitu ette valmistada ja parimaid toidu tegemise nippe kuulda. Järgmiseks käiguks tuli juba Aroni suur lemmik — veiseliha, mida kokad koos köögis ette valmistasid ja grillisid. No peab ütlema, et nii maitsvalt pole ammu kõhtu täis saanud. Liha oli hõrk ja pehme ning sulas suus. Aga meil oli veel magustoit tulemas. Pidi pingutama, et seda kõike ära mahutada, sest kõik oli ülimaitsev ning Jevgeni oskus toorainega ümber käia oli lihtsalt suurepärane. Nii armas üllatus oli veel see, et kõik, kes sellele päeva toimumisele kaasa aitasid tulid magustoitu meile ise serveerima, ka peakokk Martin Meikas. Aitäh teile südamest sooja vastuvõtu eest!
Puhkus
Peale sellist ägedat ja suuri emotsioone täis päeva oli parim minna lõõgastuma meie hea koostööpartneri Mövenpick hotelli. Seal on oma spaa- ja lõõgastusala ning mugavas numbritoas sai end välja puhata ja need kogemused ning emotsioonid endasse talletada, et siit minna edasi unistama. Sest sa ei tea kunagi, millised üllatused võivad sind homme oodata.
Suur aitäh Aroni emale, et meid usaldasid — et päev saaks just nii äge, nagu ta meil tuli.
Unistus teeb imet!
