Minu unistuste päev

Suvelõpupidu Liipa talus

Vahva peoga pandi suvele ilus punkt

Septembrikuu esimesel nädalavahetusel pidasime hubases Liipa talus maha vahva suvelõpupeo, kuhu kutsusime meie fondi programmis osalenud ja personaalse unistuste päeva saanud pered, päikeselapsed Downi Sündroomi Ühingust ning sõbrad Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsist. Selline vahva seltskond, nagu üks suur perekond.

Väikeseid ja suuri sõpru oli tervitama tulnud Väike Nõid, kes kogu ürituse vältel lastega mängis, laulis, tantsis ja muidu mõnusat meeleolu üleval hoidis. Vaatamata sellele, et tegemist oli ikkagi päris nõiaga, ei kartnud lapsed teda üldse. Vastupidi, tegemist oli maailma kõige sõbralikuma ja armsama nõiaga, keda maamunal nähtud.

Mullitrall

Mis pidu see ilma mullideta on! Mida rohkem ja suuremad, seda uhkem vaatepilt. Mullidest on tõepoolest saanud meie perepäevade üks lahutamatu osa, sest toovad nad ju alati laste nägudele kõrvuni naeratuse ning pakuvad lõputut elevust. Ja kui õnnestub veel oma kätega mõni hiigelmull välja võluda, siis see on eriti rõõmurohke hetk. Õnneks said lapsed nii palju mullitada, kui süda lustis ja keegi ei pannud pahaks, kui püksid pisut seebiseks said või muru mullivahust uputas.

Tossutelk, virtuaalreaalsus ja harivad lood tuletõrjujatelt

Lisaks mullitamisele oli Liipa talus veel palju huvitavat teha ja vaadata. Tallinnast oli kohale sõitnud tuletõrjeauto, mis pakkus suurt huvi ka lapsevanematele. Kogenud pritsumehed tutvustasid võimast masinat ning rääkisid huvitavaid lugusid oma tööst. Palju põnevust pakkus ka tossutelk, mis imiteeris põlevat ruumi. Meie telgis oli küll mürgise suitsu asemel ohutu toss ja polnud kõrgeid kuumakraade, kuid hea ettekujutuse andis kogetu küll. Vaid mõne hetkega kadus telgis paksu tossu sees nähtavus ning ruumitaju. Just sellistel hetkedel on oluline teada, et põlevas ruumis tuleb alati hoida maadligi ning püüda esimese asjana leida üles sein, et mööda seda siis turvaliselt väljapääsu otsida. Eks korduvalt sai seal tuletõrjeauto juures mõeldud, et küll need tuletõrjujad on ikka vaprad ja millistes äärmuslikes tingimustes peavad nad oma tööd tegema. Veel said külalised sukelduda virtuaalreaalsusesse, et otsida üles kõikvõimalikud ohukolded meie kodudes. Kõrvalt asja jälgides oli tegemist päris lõbusa vaatemänguga, sest sageli ei tahtnud juhtpult mängija tahtele alluda :)

Tegevusi igale maitsele

Pisut eemal, seal kus oli rohkem rohelust ja ruumi, ootasid lapsi ponid. Julgemad said ponidega  taluvaldustes väikese tiiru teha ning need, kes pisut pelgasid, said graatsilisi iludusi lihtsalt paitada. Ühtmoodi teraapiliselt mõjusid mõlemad. Taluhoovis sai samal ajal discgolfi mängida. Instruktor jagas näpunäiteid ja lapsed muudkui harjutasid. Nagu öeldakse, harjutamine teeb meistriks. Iga viskega kasvas ka vilumus. Talus sees käis aga vilgas meisterdamine ning osavate näomaalijate käte all valmisid meisterlikud maalingud. Loomulikult said kõik külalised ka meie peol keha kinnitada, sest lauad oli heast ja paremast lookas. Toitu jagus igale maitsele.

Maailm heliseb

Kuna Minu Unistuste Päevale meeldib lapsi üllatada, siis olime ka seekord ühe üllatuse varunud. Aga enne veel, kui jõudis kätte peo kulminatsioon, tegime koos JJ-Streeti tantsijatega poppingu kiirkursuse. Popping on tantsustiil, mille tehnika põhineb lihaste kiirel kokkusurumisel ja lõdvestamisel, mis tekitab tantsija kehas järsu löögi. Seda tehakse täpselt laulu rütmi järgi. Nii me siis tantsisime nagu robotid ja olime kõik rõõmsalt lava ees valmis, et üllatuskülalist, Curly Stringsi, tervitada.  Alati särav Eeva ja tema sarmikad bändikaaslased panid oma esimese etteastega kogu Liipa talu hoovi helisema. Neid laule, mis on eestlaste südamed jäädavalt võitnud, on selle bändi esitluses kohe õige mitu, nagu näiteks „Kauges külas“ (loe „saada pruuniks teiseks juuniks“) või „Maailm heliseb“ . Tantsule ja ühislaulmisele järgnes fotosessioon, sest kuulsustega tuleb ju alati ka pilti teha ning kõigile soovijaile jagasid bändiliikmed lahkelt ka autogramme. Nagu filmis :)

Tantsu ja tralliga meie suvelõpupidu ka lõppes ning loodetavasti näeme oma väikeseid ja suuri unistuste päeva sõpru juba õige pea taas.  

OSALEJATE TAGASISIDE

"Kogu päev oli fantastiline. Kõik tegevused oli toredasti välja mõeldud. Minu pojale meeldisid eriti tuletõrjeauto, tossutuba, ratsutamine ja discgolf. Suur aitäh, et aitasite ka transpordiga. Taksojuht oli väga tore noormees, lobisesime terve tee.  Tõega, suur aitäh teile! Meile nii meeldis!" -Perekond Hermaküla

"Perepäev oli väga tore ja mitmekesiste tegevustega. Oli turvaline ja hästi hajutatud. Väike nõid oli äge ja oskas oma rolli hästi välja mängida. Üldist teadvustamist kohapeal, kus midagi toimub, oleks ehk võinud pisut enam olla, aga muidu super hästi organiseeritud. Kõik toimis väga hästi!" -Annika perega

VABATAHTLIKUD: Grete-Liis Lepp,  Teele Kants,  Annika Jenkins,  Janika Roosimäe,  Kristiina Gabor-Mägi,  Aljona Šatalova, Oksana Muraskina, Cathry-Lisette Kaevand, Kristi Remmik, Reelika Paart, Anneli Truhanov, Maarja Vanags, Kaidi Kammer, Ene Mõttus, Kristel Nõges, Marianne Rand, Kertu Siir, Mari Skuin (veebihaldur), Elge Lind (keeletoimetaja)