Minu unistuste päev

Klouniplika Kärts Tallinna Lastehaiglas

Kuidas nalja- ja naerukunstiga muremõtted eemale hajutati

Õues oli ebatavaline jaanuarihommik. Tavapärase lume asemel kallas vihma ja marutuul keerutas sügisest alles jäänud lehti. Sel hommikul seadis klouniplika Kärts sammud Tallinna lastehaigla poole. Et terves tükis haiglaukseni jõuda, tuli tal ühe käega kõvasti peast kinni hoida, et roosa parukas ära ei lendaks ja teise käega suurest ruudulisest kotist. Õnneks polnud vaja pikalt astuda ning suure tuule käest sooja fuajeesse sattuda oli väga mõnus. Garderoobitädi tervitatud, pani Kärts jalga oma lemmikud, siniste lehvidega roosad tennised. "Täna tuleb eriliselt tore päev,"  mõtles Kärts ja hakkas haigla viiendale korrusele sammuma.

Väiksed trikid, väiksed nipid

Mängutoas ootas juba palju lapsi. Tädi Piret ja tädi Tiina olid igalt korruselt kõik lapsed kokku kutsunud, kes liikuda said ja klouniplikaga mängida soovisid. Kohe alustuseks pani Kärts lapsed trikke tegema. Tsirkuses õpitakse päris kaua trikke ja mõned ülesanded on päris keerulised. Kärtsu nipid olid aga nii naljakad, et lapsed õppisid need ruttu selgeks. Nii ronisid kõige julgemad kohe naerdes kribinal-krabinal läbi värvilise trikitunneli ja tahtsid proovida veel mitu korda järjest. Ka trikinöörist läbi tulla ei olnud raske ja nii roniti naeruga mitu ringi. Turnis ka kõige julgem isa ja pealtvaatajad ei olnud aplausiga kitsid. Lastele meeldis kõige rohkem, kui vanemad ka trikkides-mängudes kaasa lõid. Ühel vahval ja julgel poisil olid mänguhommikul kaasas ka ema, isa ja väikene vend. Terve pere möllas kaasa ja mängulusti jätkus kõigile. 

Peale vigureid näitas Kärts oma mustkunstioskust. Klounile kohaselt ei tulnud hookuspookus just päris täpselt nii välja nagu peaks, aga nalja- ja naerukunsti valdas ta parimal viisil.

Hea kuulaja on teinekord parim ravim

Trikitatud, mustkunst tehtud, oli käes puslede aeg. Seekord olid haigla mängutoas väga kiired puslede kokkupanijad. Kärts jagas kiirematele kleepsud ja siis otsustas kinkida need ka kõigile kaasaelajatele. Klouniplikale meeldib väga teha kingitusi ja nii sai iga laps lisaks kleepsule veel õhupalliviguri. Mänguhommikult lahkuti naerul suuga ja ka
emadel-isadel tuli sära silmadesse. 

Mängutoast liikus Kärts edasi palatitesse. Pisikesed lapsed, kes palatist välja ei saa, olid klouniplikat nähes väga õnnelikud. Üks pisikene tüdruk tahtis kangesti laulda Elsa laulu filmist Frozen. Laulule lisaks oskas ta ka pikka luuletust krokodillist. Kärts keerutas siis kohe õhupallidest ühe naljaka krokodilli. Mõned suuremad lapsed tahtsid klouniplikaga kauem jutustada ja nii oma haiglapäeva natukenegi rõõmsamaks muuta. Kärts oskab juba muremõtteid hajutada ja vahel ka hoopis vait olla ja kuulata. Klouniplika on väga õnnelik, kui saab olla keegi, kellele usaldatakse oma muresid ja oodatakse varsti jälle tagasi. Nali ja naer on parim ravim, aga mõnikord on kasu ka klouniplikast, kes istub su voodi serval ja kuulab.


Toetajad

Pelgulinna Gümnaasium
Erilised tänusõnad: Eeva Savolainen    Võlumaa Lasteteater