Minu unistuste päev

Päkapikk Tallinna Lastehaiglas

Laste salasoove uurimas

Ongi käes selle aasta kõikidest kõige viimane kuu - detsembrikuu. Hinges on jõulusoojus ja pühade meeleolu. Päkapikk käis Tallinna Lastehaiglas uurimas, millised on sealsete laste salasoovid ja unistused, mis südame põksuma panevad. Pisikesed, õige pisikesed olid nende soovid ja tõeliselt imeline oli kuulda, kuidas lastel olid kingitusi soovides meeles hoopis sõbrad-sugulased. Nii soovis üks väike tüdruk oma vennale vilkuvat tuletõrjeautot ja mitte üldse suurem poiss oma õele meisterdamise komplekti. Päkapikk lubas, et annab soovid kindlasti jõuluvanale edasi. 

Sellelgi korral olid haiglaravil olevad lapsed väga erinevas vanuses ja piiratud liikumisvõimega – seega tuli päkapikul oma mängud ja tegemised laste järgi sättida. Sellistel puhkudel saab mänguhommiku juhist üks tõeliselt lõbus ja lustakas tegelane, kes oma siira rõõmuga nakatab ka kõiki teisi. Jää sulas kiiremini, kui arvata võis ning peagi olid lapsed juba päkapiku ümber uurimas, kuidas jälgi lumel kaotada, mis on päkapiku kotis peidus ja mida siis ikkagi jõuluvanale paki saamiseks ette kanda.  

Piilusime aknast välja ja jäime viivuks  lumesadu ootama, seda aga kahjuks ei tulnud. Päkapikul oli endal varuks suur kotitäis pehmet lund, mis terve mängutoa kattis. Lapsed hullasid ja tundsid siirast rõõmu sellest, kuidas lumeks muutunud pehme paber nende põski puudutas. Tegemata ei jäänud ka üks vahva lumememm, mille iga laps oma äranägemise järgi valmistas.  

Oli meenutamist väärt ja tunnetest tulvil hommik. Aitäh, Minu Unistuste Päev!