Minu unistuste päev

Getteri unistuste päev

Lennukas unistuste päev

Getter võitis oma unistuste päeva joonistusvõistluselt, mille korraldas Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts Mahlasummeri perepäeva raames koostöös Minu Unistuste Päevaga.

Oma päeva hakkas tüdruk ootama niipea, kui olime välja uurinud, mis võiks olla tema suurim soov. Getter fännab väga lennukeid. Juba mitu aastat tiirleb tal kodus radar, mis märkab iga lennukit taevalaotuses. Lennata on tüdruk alati tahtnud. Kui ta selle päeva võitis, olidki lennukid tal esimesena mõttes, aga teades, et see on väga kallis, ei julgenud küsida. Hakkasime talle helikopterisõidust rääkima ja sellest hetkest oli asi otsustatud. Nüüd jäi üle ainult oodata.

See päev saabus peagi. Helikopteriga lendamine oli Getteri jaoks elamus, nagu lõbustuspark. Laps oli vaimustuses ja arvas, et teeks seda iga kell veel. Helikopterist väljudes olid esimese emotsioonina pöidlad püsti.

Seejärel käisime Vapianos söömas ning Getter sai ise meile toidu valmis teha. Ta oli väga uhke. Toit maitses ülihästi.

Lennukimõte jäi meil kripeldama ja leppisimegi Kerstiga kokku, et läheme vaatame ikka lennujaamas neid ka. Kopterilennu ajal ei pääsenud me remondi tõttu lennujaama ning Getter pidi veel natuke ootama.

Lennujaama külastamise päeval võeti meid vastu VIP ruumis. Pakutud kakao maitses ülihästi. Saime põhjaliku ekskursiooni - kõik oli väga uhke ja Getteril oli tõeliselt põnev. Erilised hetked olid lennujaama ekskursioonil need, kus sõitsime kogu lennujaama läbi ja vaatasime lennujaama maandumisradasid täitsa lõpust.

Ja siis juhtus midagi kirjeldamatut. Getterile pakuti võimalust kaasa lennata üks lühilend. Loomulikult olime nõus. Getter sai sellest teada alles siis, kui oli aeg lennukile minna. Ta oli veidi hirmul, aga samas ka elevil. Kui lennuk õhku tõusis, oli lapsel ärevusest pisar silmanurgas, et äkki lennuk maandub sama kiiresti kui õhku tõuseb. Õnneks seda ei juhtunud. Lennu ajal oli Getter rahulik, säras terve tee. Ta sai lennu ajal piiluda isegi piloodi kabiini. Sellist asja ei tehta tavaliselt kunagi. Sai minna ise endale koos stjuardessiga juua valima. Tüdruk oli väga uhke, et ainult temal oli selline ainukordne võimalus. Peale maandumist sai Getter proovida ära ka piloodi toolil istumise.

Ja oligi supsti Vilniuses käidud

TAGASISIDE:

Getter meenutab oma unistuste päeva nii: “Lennujaamas oli nii palju tulesid, et kuhu tohib lennuk maanduda ja kuhu ei tohi. Seal oli üks katkiste kummidega lennuk.”

“Me lendasime pilvede kohal. Ühel pool oli punane ja teisel pool tume. Me saime seal süüa. Mina sain seal ees istuda. Ma mäletan seda päris hästi, mis me seal tegime. Tahaks veel lennukiga lendama minna. Ma sain seal ühes toolis istuda ja telefoni käes hoida.” - Getter

VABATAHTLIKUD:  Kersti Urbala,  (keeletoimetaja) Elge Lind

Toetajad

Ma armastan aidata     Tallinna Lennujaam      Toivo Kaljo      Vapiano      Moonika Oras        Kristi Saluste