Minu unistuste päev

Evelina unistuste päev

Imeline kohtumine delfiiniga

Evelina unistuste täitumine algas ühel sügisesel neljapäeva hommikul. Juba eelmisel päeval võttis meie tubli vabatahtlik Jarek Amservi Järve esindusest Toyota Prius rendiauto, millega ta perele järgmisel hommikul järele sõitis. Evelina koos oma õe ja isaga jättis ema ja pere pisematega südamlikult auto juures hüvasti ning sõit Leetu võis alata.

Sõit nalja ja laulu saatel

Jõudsime teel olla umbes pool tundi, kui pere sai juba esimese üllatuse osaliseks. Järve metsatukas ootasid meid vabatahtlikud Reelika ja Rita, käes R-kioski poolt meie reisisellidele saadetud maitsev toidumoon. Õed said kingituseks ka ainulaadsed nimelised T-särgid, mis disainitud WePrint’i osavate meistrite poolt.  

Edasi läks sõit väga kiiresti – alles olime Eestis ja nüüd juba Lätis! Piiripunktis sirutasime jalgu ja tegime vahvaid fotosid. Seejärel jätkasime sõitu, silme ees siht jõuda Leetu Klaipedasse. Pereisa hea huumorimeel ja lauluoskus tegid pika sõidu lastele lõbusaks.  

Kohale jõudsime õhtuhämaruses. Suundusime hotelli ibis Styles Klaipėda Aurora, kus meid ootas maitsev õhtusöök. Uinumisel oli kõigil elevus suur, sest unistuse realiseerumine oli nüüd juba käega katsutav.

Kõige olulisem kohtumine
Järgmisel päeval seiklesime Klaipedas. Jalutasime kaunil promenaadil, sõime jäätist ja vahvleid. Sõitsime vanaaegse tõllaga, mida vedas uhke lakaga hobune, ning imetlesime pilvi taevas. Praam viis meid teisele poole jõge, kus asus Leedu Meremuuseum. Ja siis jõudiski kätte see kauaoodatud hetk! Kohtumine maailma kõige targema ja imelisema veeolendi delfiiniga. Olime jõudnud delfinaariumisse. Evelina sai selga kalipso ja pähe roosa ujumismütsi. Lõime plaksu ja saatsime pilguga tüdruku basseinialale. Teda juhendas delfiinide treener Vida.

Alguses nad lihtsalt vaatasid üksteist, Evelina ja delfiin, vahetades ilmselt ainult neile arusaadavaid sõnumeid. Delfiin lähenes, puudutas ninaga tüdrukut ja kutsus teda ujuma. Juba hetke pärast liuglesidki nad üheskoos vees ja lõbutsesid. Evelinale õpetati ka delfiiniga suhtlemist – kui ta käed üles tõstis, tegi delfiin nõnda vägeva salto, et meil klaasigi taga oli tunne, et saime märjaks! Kui tüdruk käsi paremalt vasakule liigutas või vastupidi, ujus delfiin ümber tema ja kutsus ninaga targalt noogutades ta endale lähemale. Rahulikult ja väga aeglaselt liuglesid nad üheskoos suures basseinis, Evelina turvaliselt delfiini kõhul.  

Kui nende imeline kohtumine läbi hakkas saama, lubati meidki viieks minutiks delfiinide juurde. Tutvusime Evelinale seltsiks olnud delfiiniga, paitasime teda ning tänasime teda selle eest, et vapra tüdruku unistus teoks sai. Just siis, kui tõstsime käed hüvastijätu lehvituseks, sukeldusid delfiinid vette, et omakorda meile sabadega lehvitada.  

Tuhat emotsiooni ja eriline tunne südames, kogu see võlu ja lummus, see kõik kokku oli midagi sellist, mida ei saagi sõnadesse panna.

Tänasime Vidat meie kodumaise šokolaadi, tänukirja ja tugevate kallistustega. Evelina näol oli samal ajal lai naeratus. „Delfiin proovis mulle midagi väga tähtsat öelda!“ lausus ta.

Meremuuseum ja lõputu liivarand

Varase õhtusöögi sõime delfinaariumi kenas kohvikus. Delfiinid ujusid oma suures basseinis ja silmitsesid targalt inimesi. Evelina ütles naljatledes, et ta sooviks väga teada, mida nad mõtlevad, kuid see jääbki saladuseks.  

Meie päev polnud kaugeltki veel läbi, vaid jätkus seiklusega meremuuseumis. Nägime hülgeid, kes demonstreerisid uhkelt, mida nad kõik teha oskavad. Kohtusime ka pisikeste naljakate pingviinidega.

Evelina sõnul mahtus ühte päeva lausa miljon unistust!  

Päeva lõpetasime Nida poolsaare lõputuna tunduvas liivarannal paljajalu jalutades. Ehitasime liivalossi, korjasime teokarpe ja kuulasime, kuidas liivad laulavad.  

Taas koju

Evelina rääkis õhtul vaimustunult oma päevast, mis tekitas kõigis sooja tunde.

Laupäeval asusime tagasi koduteele. Sõidu ajal rääkisime delfiiniga kohtumisest, vahepeal tukkusime ja tegime söögipeatusi. Eestisse jõudsime alles õhtupimeduses.  

Kallistasime üksteist pikalt ja tänasime Evelinat, et ta meid oma seiklusele kaasa kutsus. See oli tõesti üks eriline päev, kuhu mahtus miljon unistust!

TAGASISIDE: 

" Tere Unistuste päev 

Evelina unistus oli nii suur, et meie kartsime, et see jääbki vaid unistuseks. Kui nägin aga, kuidas minu tütar delfiiniga ujub, sain aru, et see on tõesti Unistus, mis täitus. Evelina oli õnnelik ja tema meenutus sellest päevast toob ikka ja jälle meile kõigile naeratuse, sest kodus me räägime sellest päevast palju. 

Delfiin andis Evelinale usu, et selles maailmas on kõik võimalik. Andis teadmise, et kui unistada suurelt, siis unistused tulevad sinu juurde, tonksavad sind ninaga ja kutsuvad ujuma.

Kui on jälle raske, siis me meenutame hetke, kui Delfiin ja Evelina vaatasid üksteisele silma.

Aitäh Kerstile, Reelikale, Jarekule ja Ritale – tänu teile on Evelina elus nüüd päikest rohkem. Tänades "  -  Evelina isa

VABATAHTLIKUD: Reelika Paart, Rita Mesi, Jarek Jänese, Kersti Urbala

Toetajad

We Print     Ibis Styles Klaipėda Aurora     Amserv       Lithuanian Sea Museum    R-Kiosk       Jarek Jänese    

Vida Miškinė     Veiko Raud