Minu unistuste päev

Viimased uudised

Tänuüritusel meisterdasime vaprusehelmeid04 veebruar 2019

Esmakordselt meisterdasime vabatahtlike tänuüritusel vaprusehelmeid vähihaigetele lastele ning ilmavalgust nägi Minu Unistuste Päeva päris oma helmes, milleks on sinakas-roheline õhupall.

 

Meie tänuüritusel osalesid seekord väga erilised külalised – Ulvi ja Sigrid Salundo, kes on vapra Sander Salundo ema ja õde. Sander vaatab meid täna kõrgelt pilvepiirilt, kuid just temast on alguse saanud imeline vaprusehelmeste meisterdamine, mis on kõnetanud tuhandeid inimesi üle terve Eesti.

Fotol väike vapper Sander peale ravi lõppu Saksamaal, kui kee sai valmis. Foto: erakogu

Mitmed fondi vabatahtlikud on juba ammu soovinud osaleda vaprusehelmeste töötoas ja kuna vähihaiged lapsed moodustavad suure osa Minu Unistuste Päeva sihtgrupist, tekkiski meil mõte need kaks asjaolu omavahel ühendada.

Ulvi ja Sigrid võtsid endaga kaasa värvilist savi, erinevate vaprusehelmeste pildid ja näidised ning loomulikult kõik vajalikud töövahendid. Nad rääkisid meile vaprusehelmeste loo ning jagasid näpunäiteid, kuidas ja mida teha. Nii täitus terve ruum ühtäkki väga süvenenud inimestega, kes voolisid helmeste sisse oma kõige paremad ja helgemad mõtted.

Ulvi ja Sigrid  Salundo rääkimas Vaprusehelmeste lugu 

Vaprusehelmeste üks algataja, väikese Sandri ema Ulvi meenutab: “Ma mäletan, kuidas Sander püüdis tohutu hoolega mõista, mille eest ta helmeid saab ning millist kildu need ilusad ja põnevad helmed tema raviloos täidavad. Sandri lemmikuks oli "superhea päeva helmes" ning ta uskus, et kui sel päeval, mil sai raviprotseduuride vahel hinge tõmmata, oli kõik hästi, siis oligi tema elus kõik hästi.”

Päeva lõpuks meisterdasime koos oma meeskonnaga mitusada vaprusehelmest narkoosi, juuste väljalangemise, eriti hirmsa uuringu, keemiaravi, kiiritusravi alguse, kiiritusravi päeva, süsti, vereproovi, haiglanädala, silmatilkade/suukreemi/antibiootikumide, superhea päeva ja Minu Unistuste Päeva jaoks. Sedaviisi panime igaüks osakese oma headest soovidest helmestesse, mis rändavad vaprate laste juurde, et näidata neile oma toetust ja öelda: “Meie hoolime!”

“Olles kaugel Saksamaal, kodust eemal, oli helmekee Sandrile ja mulle lootust ja usku loovaks sillaks olnu ja ees ootava vahel. Vaprusehelmed andsid pojale võimaluse jagada perega oma lugu ja edusamme. Ja ma olen selle võimaluse eest väga tänulik,” räägib Ulvi.

Vaprusehelmed on loodud krooniliste haigustega laste ravi psühhosotsiaalseks toetamiseks, nende abistamiseks valulike protseduuride ja pikkade raviperioodidega toimetulekul. Vaprusehelmed aitavad lastel ja peredel jutustada oma lugu sellest, mida nad on saavutanud, mida läbi elanud ja millist vaprust sellel teekonnal üles näidanud. Eestis on programmiga liitunud Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonnad.

Ave Pilt
Minu Unistuste Päeva kommunikatsioonijuht